Daðlýq Qarabað mäsäläsi ilä älaqädar AÞ pa alt komissiyasýnýn iþinin bärpa edilmäsi barädä qäbul edilän



Yüklə 2.42 Mb.
Pdf просмотр
səhifə1/9
tarix22.05.2017
ölçüsü2.42 Mb.
  1   2   3   4   5   6   7   8   9

Daðlýq Qarabað mäsäläsi ilä älaqädar AÞ PA alt komissiyasýnýn iþinin bärpa edilmäsi barädä qäbul edilän 

qärar


Ermänistan siyasätçiläri täräfindän ermäni diplomatiyasýnýn iflasý, Minsk qrupunun riyakarlýðý vä 

Azärbaycanýn yalan üzärindä qurulan siyasätinin qäläbäsi kimi däyärländirilib.



AÞ PA-nýn qärarý Ermänistaný täþviþä salýb

5-7 FEVRAL 2011  WWW.ZAMAN.AZ 40 QÄPÝK 

1

Mäcburi köçkünlärin mäskun-



laþdýðý Yasamal rayonu, Þärifzadä

küçäsi 1 ünvanýnda yerläþän, Ýnþaat

Universitetinä mäxsus yataqxanada dü-

nän axþam baþ verän yanðýnda bir näfär

ölüb. Yasamal Rayon Polis Ýdaräsindän

verilän mälumata görä, dünyasýný dä-

yiþän, yataqxanada mäskunlaþan mäc-

buri köçkün Rähman Cäfärovdur. Ha-

disä zamaný daha 7 näfärin xäsarät

aldýðý bildirilir. Häyata keçirilän tädbir-

lär näticäsindä yanðýnýn qarþýsý alýnýb.

Yanðýna qaz sýzmasýndan meydana gä-

län ani partlayýþ säbäb olub.

“Täässüf ki, bizim müäyyän

iþçilär öz väzifälärinä texni-

ki yanaþma göstärirlär. Bu

isä insanlarla aktiv iþlämä

väzifäsini daþýyan insanlara

xas ola bilmäz.  

1

02



Misirdä günlärdir davam

edän kütlävi etiraz aksiya-

larý bu ölkänin iqtisadiy-

yatýna mänfi täsir etmäklä

yanaþý, äräb birjalarýna da

böyük ziyan vurub. 

1

08

Azärbaycan yýðmasýnýn



futbolçusu Mahir

Þükürov Rusiyanýn

“Anji” klubunun heyä-

tindä növbäti qäläbäsi-

ni qazanýb. 

1 15


1

Märkäzi Bank bir müddät öncä

“Birlik bank” ASC-nin lisenziyasýný

läðv etdi. Buna äsas säbäb kimi bankýn

qanunvericiliyinin täläblärini pozmasý

göstärildi. Mütäxässislär bu prosesin da-

vamlý olacaðýný söyläyirlär. Ölkämizdä

10-a yaxýn bankýn funksiyasýný yerinä ye-

tirä bilmädiyini deyän iqtisadçý ekspert

Vüqar Bayramov bildirdi ki, Märkäzi

Bank 2011-ci ildä nizamnamä kapitalýný

yerinä yetirä bilmäyän, bank funksiyalarý-

ný tam häyata keçirmäk imkanýna malik

olmayan banklarýn lisenziyalarýný geri al-

maða çalýþacaq. Bu mänada vätändaþlar

ehtiyatlý olmalý vä hansý bankla iþlädiklä-

rinä diqqät yetirmälidirlär. V. Bayramo-

vun sözlärinä görä, vätändaþ öncä bankýn

nizamnamä kapitalý ilä maraqlanmalýdýr:

“Nizamnamä kapitalý 10 milyon manat-

dan aþaðý olan banklara ämanät qoyul-

masý, onlarla ämäkdaþlýq  edilmäsi mäq-

sädäuyðun deyil”. Ekspert vätändaþlara

ölkä daxilindä filialý çox olan banklara

ämanät qoymaðý tövsiyä edir. V. Bayra-

movun fikrincä, zäif banký “veb” sähifä-

sindän dä müäyyän etmäk olar: “Bankýn

“veb saytý” yoxdursa, demäli partnyorla-

rýnýn sayý azdýr”. 

1

SOSÝAL HÄYAT 06



Yataqxanada baþ verän

partlayýþda 1 näfär ölüb

1

Dünän Münxendä tählükäsizlik



siyasätinä dair növbäti üçgünlük

konfrans iþä baþlayýb. Konfransda

Azärbaycanýn xarici iþlär naziri Elmar

Mämmädyarov iþtirak edir. Dünyanýn

än mühüm qeyri-formal forumlarýndan

biri sayýlan Münxen konfransýnda bey-

nälxalq münasibätlärdä qüvvälär ta-

razlýðýna dair aktual siyasi problemlär,

beynälxalq hüquq vä demokratik dünya

nizamý sisteminin möhkämländirilmäsi

mäsäläläri müzakirä olunur. Ekspertlä-

rin fikrincä, tählükäsizlik mäsäläläri üz-

rä Münxen konfransý beynälxalq siyasät

üçün ümumdünya Davos forumunun

iqtisadiyyat üçün daþýdýðý ähämiyyäti

daþýyýr. Mähz buna görä onu bäzän

Münxen Davosu adlandýrýrlar. 

1

Pakistanýn Azärbaycandaký säfiri



Äbdül Hämid “5 fevral - Käþmir

Xalqýna Dästäk Günü münasibäti ilä

Azärbaycan jurnalistläri üçün mätbuat

konfransý keçirib. 

1

GÜNDÄM 03



Mämmädyarov Münxen

konfransýnda iþtirak edir 

Pakistan säfiri: “Biz Qarabað

probleminä görä Ermänistaný 

dövlät kimi tanýmýrýq”

Elä bank seçin ki, ämanätiniz batmasýn



AYNUR MÄMMÄDLÝ  BAKI

1

Avropa Þurasý Parlament As-



sambleyasýnýn (AÞ PA) Daðlýq

Qarabað problemi üzrä alt komissi-

yanýn iþini bärpa etmäsi Ermänistan-

da täþviþlä qarþýlanýb. Dünän bäzi er-

mäni siyasätçilärinin verdiyi bäya-

natlar bunu demäyä äsas verir. “Daþ-

naksütyun” partiyasýndan olan de-

putat, Ermänistan parlamentinin Mü-

dafiä mäsäläläri, milli tählükäsizlik vä

daxili iþlär komissiyasýnýn rähbäri

Hrayr Karapetyan  keçirdiyi mätbuat

konfransýnda deyib ki, AÞ PA-nýn

Qarabað üzrä alt komissiyaný bärpa

etmäk qärarý Ermänistan diplomati-

yasýnýn iflasýdýr: “Komissiya Minsk

qrupunun iþinä mane olacaq. Çünki

AÞ PA sädri Çavuþoðlu komissiyaný

Azärbaycanýn leyhinä sänädlär qäbul

etmäyä ruhlandýracaq. Ermänistan

täräfi vaxtýnda Çavuþoðlunun antier-

mäni fäaliyyätinin qarþýsýný alsaydý,

Xarici Ýþlär Nazirliyi onun antiermäni

bäyanatlarýna reaksiya versäydi, vä-

ziyyät bu yerä gälmäzdi. Hazýrký vä-

ziyyätdän bir çýxýþ yolu var: Ermänis-

tan deputatlarý alt komissiyanýn iþini

baykot etmälidirlär”. 

Ermänistanýn sabiq xarici iþlär

naziri Aleksandr Arzumanyan isä

mäsälä ilä älaqädar olaraq Minsk

qrupunu ittiham edib: “Ägär Minsk

qrupu alt komissiyanýn yaranmasýn-

dan häqiqätän narahat olsaydýlar,

onlar bunu AÞ PA-ya bildirär, komi-

tänin aktivläþdirilmäsinin qarþýsýný

alardýlar. His olunur ki, hämsädrlär

riyakarlýq edirlär”. 

1

GÜNDÄM 03



FÜZULÝ 

ÄLÄKBÄROV

häftä

sonu


Hörmätli oxucular, här þänbä

sayýmýzla birlikdä bizdän sizä

häftäsonu ärmäðaný...

5-7 FEVRAL 2011 

ZAMAN

02

GÜNDÄM

1

Näqliyyat Nazirliyinin sifari-



þi ilä “Gänclik” metro stansi-

yasýnýn ätrafýndaký “Qäläbä mey-

daný” vä onunla käsiþän yollarda

abadlýq iþläri häyata keçirilir. “Ak-

kord” Þirkätlär Qrupunun ictima-

iyyätlä älaqälär þöbäsinin rähbäri

Afaq Quliyeva Milli.Az xäbär por-

talýna açýqlamasýnda bildirib ki,

yeni layihä ärazidä 6 tunelin, 2

yeraltý piyada keçidinin, sahäsi 30

000 m2 olan üçmärtäbäli yeraltý

avtomobil dayanacaðýnýn inþasýný,

hämçinin älaqädar yollarýn geniþ-

ländirilmäsini näzärdä tutur. Ýlk

olaraq, “Gänclik” metrostansiya-

sýnýn Atatürk prospektinä baxan

giriþinin “Qäläbä meydaný”nýn

märkäzinä doðru yerdäyiþmäsi

häyata keçirilib. Metronun digär

iki çýxýþýnda da älavä çýxýþlarýn in-

þasý näzärdä tutulub. Artýq tikinti

ärazisindä iþlärin äsas hissäsi, ye-

raltý kommunikasiya xätlärinin

yenilänmäsi prosesi 70 faiz icra

edilib. 

5-7 FEVRAL 2011   2-4 RÄBÝÜLÄVVÄL 1432

SAYI: 16/3059

Baþ direktor 



SÜLEYMAN ÜNAL

s.unal@zaman.az

s.unal@zaman.com.tr

TÄSÝSÇÝ “ZAMAN-AZÄR” MMC

Baþ direktorun müavini

Osman Uçak 

o.ucak@zaman.az

Redaktor


Ürfan Mämmädli

u.memmedli@zaman.az 



NÖVBÄTÇÝ 

REDAKTOR: 

Sämäd Mälikzadä



REDAKTOR 

MÜAVÝNLÄRÝ

Sämäd Mälikzadä

Äli Çärkäzoðlu

TÄMSÝLÇÝLÝKLÄR

ÞÖBÄLÄR

Naxçývan: 

(136) 452430

Gäncä: (22) 560194

Aðdaþ: (193) 55131

Quba: (169) 53810

Länkäran: 

(171) 52057

Mingäçevir: 

(147) 45896

Þirvan: (197) 51292

Zaqatala: 

(174) 54055

Þäki: (177) 46083

Sumqayýt: (018) 655 89 64

Ünvanýmýz:

Baký, Tbilisi prospekti. 

1058-ci mähällä, ev 34.

Tel: 530 85 81 (82, 83), 498 04 14   Faks: 498 17 24

web: www.zaman.az e–mail: info@zaman.az  

Çap: “ZAMAN-AZÄR” MMC firmasýnýn mätbääsi.

Redaksiya ilä müällifin mövqeyi färqli ola bilär, reklamlardaký mätnlärä

görä redaksiya mäsuliyyät daþýmýr. 

z “APA” vä “AzärTAc” xäbär

agentliklärinin materiallarýndan istifadä olunur.

z Älyazmalar geri

qaytarýlmýr

z Abunä ilä älaqädar þikayätlärinizi redaksiyaya

bildirmäyinizi xahiþ edirik.

zAbunä indeksi:



022382

Qvami Räsulov - 

Mädäniyyät þöbäsi

Nicat Ýntiqam - 

Ýqtisadiyyat þöbäsi

Natiq Pänahlý - 

Siyasät þöbäsi

Loðman Mämmädov -

Humanitar þöbä

Ruslan Sadýqov -

Ýdman þöbäsi

REKLAM ÞÖBÄSÝNÝN 

MÜDÝRÝ

Arif Ýbiþ 



MARKETÝNQ 

ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ

Mehmet Þimþek



MÄTBÄÄ MÜDÝRÝ

Harun Aydoðdu



ÜMUMÝ ÞÖBÄ

MÜDÝRÝ

Orhan Kýraç

1

Azärbaycan Märkäzi Banký



(AMB) täräfindän Azärbay-

canýn dövlät müstäqilliyinin bärpa

edilmäsinin 20-ci ildönümünä

häsr olunmuþ qýzýl xatirä sikkäsi

buraxýlacaq. AMB-dän verilän

mälumata görä, sikkänin buraxýl-

masý ölkä prezidentinin “Azär-

baycan Respublikasýnýn dövlät

müstäqilliyinin bärpasýnýn 20-ci

ildönümü haqqýnda” säräncamýna

äsasän häyata keçiriläcäk. Bunun-

la baðlý xatirä sikkäsinin dizayný-

nýn tärtib edilmäsi mäqsädilä

AMB täräfindän mart ayýnýn 10-

däk ölkädaxili müsabiqä keçirilä-

cäk, qalibä 2 000 manat mäbläðin-

dä pul mükafatý veriläcäk.

Täqdim olunacaq eskizlärin

qiymätländirilmäsi vä qalibin mü-

äyyän edilmäsi münsiflär heyäti tä-

räfindän aparýlacaq, qalib gälmiþ

eskiz äsasýnda qýzýl xatirä sikkäsi-

nin dizayný hazýrlanacaq.

Märkäzi Bank qýzýl sikkä buraxacaq 

1

“Täässüf ki, bizim müäyyän iþçilär



öz väzifälärinä texniki yanaþma gös-

tärirlär. Bu isä insanlarla aktiv iþlämä väzi-

fäsini daþýyan insanlara xas ola bilmäz.

Ona görä tapþýrmýþýq ki, bütün vätändaþ-

larýn þikayätläri dinlänilmälidir. Bizim iþlä-

diyimiz kontingent çox aðýrdýr, onlarla da-

nýþmaq bäzän çätin olur. Amma çätin olsa

da, bizim väzifämiz bunu täläb edir”. Bu-

nu jurnalistlärä açýqlamasýnda ämäk vä

ähalinin sosial müdafiäsi naziri Füzuli

Äläkbärov deyib. Onun sözlärinä görä,

ötän il iþçilär täräfindän qeydä alýnan nöq-

sanlarla älaqädar kifayät qädär cäza täd-

birläri görülüb, hätta prokurorluq orqan-

larýna müraciät edilib. Nazir onu da deyib

ki, bu ildän etibarän bu tädbirlär daha cid-

di olacaq. F.Äläkbärovun sözlärinä görä,

ötän il ärzindä Azärbaycan Ämäk vä Äha-

lisinin Sosial Müdafiäsi Nazirliyinä 6700-ä

yaxýn müraciät daxil olub. Onun 70%-ä

yaxýný sorðu xarakterlidir: “Bu da bizi na-

rahat edir. Näyä görä indiyädäk lazými qu-

rumlar ähali ilä sýx ämäkdaþlýq etmäyiblär

ki, onlarda müäyyän sorðular yaranýb.

Müraciät edänlärin bir qismi täässüf ki,

kobudluqla qarþýlaþýr. Müäyyän qisim

ähali isä täxminän - 200 vätändaþýmýz rüþ-

vätlä qarþýlaþma iddiasý ilä müraciät edib.

Ona görä dä bütün bu mäsälälärä bundan

sonra fövqäladä hal kimi baxýlacaq”.

F.Äläkbärov deyib ki, bäzän ünvanlý

sosial yardýmla baðlý aparýlan araþdýrmalar

zamaný müraciätlärin müäyyän hissäsinin

bir þäxsä mäxsus olduðu müäyyän olunur.

Nazir belä hallarýn qarþýsýnýn alýnacaðýný

da söyläyib.

“Jurnalistlär üçün evin 

eskizi hälä täsdiqlänmäyib”

1

“Jurnalistlär üçün tikiläcäk evin eskizi



hälä täsdiqlänmäyib. Layihänin eskizi

täsdiq edilmäk üçün Baký þähäri Ýcra Haki-

miyyätinä göndärilib”. Bu barädä Mo-

dern.az-a Kütlävi Ýnformasiya Vasitälärinin

Ýnkiþafýna Dövlät Dästäyi Fondunun icraçý

direktoru Vüqar Säfärli mälumat verib.

Onun sözlärinä görä, þähär meriyasý eskizi

täsdiq etdikdän sonra binanýn tämälatma

vaxtý ilä baðlý mäsälälär barädä KÝVDF räs-

mi açýqlama yayacaq. Qeyd edäk ki, jurna-

listlär üçün näzärdä tutlmuþ ev 16 märtä-

bäli vä üç blokdan ibarät olacaq. Ölkä baþ-

çýsý bunun üçün 5 milyon manat ayýrýb.

Ölkämizdä 120 mm çaplý

universal minaatanlar 

istehsal olunacaq 

1

Ölkämiz bu il 120 mm çaplý minaa-



tanlarýn istehsalýna baþlayacaq. Bu

barädä APA-ya härbi mänbälärdän mälu-

mat verilib. 

Azärbaycanlý mütäxässislär täräfindän

üzärindä täkmilläþdirmälär aparýlmýþ bu si-

lahlar universal täyinatlý (häm märmi, häm

dä mina atma qabiliyyätinä malik) olacaq.

Universal minaatanlarýn bu ilin birinci yarý-

sýnda sýnaqlardan keçirilib silahlanmaya

qäbul ediläcäyi gözlänilir. Artýq hämin

mähsulun istehsalý üçün müässisädä tex-

noloji xätt dä yaradýlýb.

Ölkämiz mart ayýndan hämçinin M-5

tipli (“Aþýrým”) 82 mm çaplý minaatanlarýn

kütlävi istehsalýna start veräcäk. Ýstehsal

olunan minaatanlarýn Yaxýn Þärq ölkälärin-

dän birinä ixrac ediläcäyi bildirilir. 

Qaradaðda yeni mäktäb

binasý istifadäyä verilib 

1

Dünän Heydär Äliyev Fondunun tä-



þäbbüsü ilä Qaradað rayonunun Çe-

yildað qäsäbäsindä inþa olunmuþ yeni

mäktäb binasý istifadäyä verilib. Binanýn

açýlýþ märasimindä Heydär Äliyev Fondu-

nun icraçý direktoru Anar Äläkbärov, Qara-

dað Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Sü-

leyman Mikayýlov, mäktäbin müällim vä

þagird kollektivi, qäsäbä sakinläri iþtirak

ediblär. Mäktäbin direktoru Nüsrät Hüsey-

nov mälumat verib ki, yeni tähsil ocaðý 180

þagird üçün näzärdä tutulub. Binada key-

fiyyätli tähsil üçün här cür þärait yaradýlýb.

“SU-25” ilä baðlý 

cinayät iþi baþlanýb

1

Azärbaycanda “SU-25” täyyaränin tä-



lim uçuþu zamaný qäzaya uðramasý

ilä älaqädar Respublika Härbi Prokurorlu-

ðu täräfindän cinayät iþi baþlanýb. Proku-

rorluðun mätbuat xidmätinin rähbäri Äfra-

him Tähmäzov bildirib ki, hazýrda hadisä

yerinä baxýþ keçirilmäklä qäzaya uðramýþ

täyyaränin hissäläri, eläcä dä iþ üçün ähä-

miyyät käsb edän digär maddi sübutlar

toplanýr.

Qeyd edäk ki, qäza fevralýn 3-dä

saat 17.25 radälärindä Kürdämir rayo-

nunun Sorsor kändi ärazisindä qeydä

alýnýb. Müdafiä Nazirliyinin mälumatýna

görä, qäzaya täyyaränin qabaq þassisi-

nin açýlmamasý säbäb olub.

Abunä ilä älaqädar 

täklif vä räylärinizi 

530 85 81 (82, 83) 

nömräli telefona zänq

etmäklä bildirä bilärsiniz.

1

Ankara Räsm vä Heykäl Muze-



yinin Fahri Korutürk Särgi Sa-

lonunda Azärbaycan-Türkiyä diplo-

matik älaqälärinin 20-ci ildönümü

münasibätilä ölkämizin rässamlarý-

nýn äsärlärindän ibarät särgi açýlýb. 

Tädbirdä çýxýþ edän Azärbayca-

nýn Türkiyädäki säfiri Faiq Baðýrov

iyirminci ildönümü qeyd olunan Tür-

kiyä-Azärbaycan diplomatik älaqälä-

rinin ähämiyyätini vurðulayýb. O,

qardaþ ölkälärimiz arasýnda bütün

sahälärdä, o cümlädän mädäniyyät

sahäsindä ämäkdaþlýðýn yüksäk sä-

viyyäsindä olduðunu deyib. Türkiyä-

nin mädäniyyät vä turizm naziri Är-

toðrul Günay  Azärbaycanýn Türkiyä

üçün daþýdýðý ähämiyyätdän, eläcä

dä ölkämizin mädäni däyärlärindän

danýþýb. O, türkdilli ölkälärin mädäni

ämäkdaþlýðýnýn möhkämlänmäsindä

TÜRKSOY-un xüsusi rolunu da vur-

ðulayýb. Dövlät Rässamlýq Akademi-

yasýnýn prorektoru Fuad Salayev räs-

samlar adýndan särginin täþkilatçýla-

rýna täþäkkür edib. Deyib ki, burada

Sättar Bählulzadä kimi dünya þöh-

rätli fýrça ustalarý ilä yanaþý, gänc

rässam vä heykältaraþlarýn da äsär-

läri nümayiþ olunur.

Qeyd edäk ki, särginin açýlýþ mä-

rasimindä Türkiyä Respublikasýnýn

xarici iþlär nazirinin müavini Fatih

Ceylan, mädäniyyät vä turizm naziri-

nin müavini Kamal Fahir Genç,

TÜRKSOY-un Baþ Katibi Düsen Kase-

inov, hämçinin Ankarada säfärdä

olan ARDNÞ-ýn prezidenti Rövnäq

Abdullayevin baþçýlýq etdiyi nüma-

yändä heyäti dä iþtirak edib. Azär-

baycanýn Ankaradaký säfirliyi, Türki-

yä Mädäniyyät vä Turizm Nazirliyi vä

TÜRKSOY-un täþkilatçýlýðý ilä keçiri-

län särgi fevralýn 15-däk davam edä-

cäk. 


GÜLÄR RÄSUL

Türkiyäli jurnalistlär

Naxçývan Türk Liseyinin

qonaðý olublar

1

Türkiyänin bir qrup mätbuat vä



televiziya nümayändäläri Türk

Hava Yollarýnýn dästäyi ilä Naxçývanda

säfärdädir. Säfärdä mäqsäd Naxçývan

Muxtar Respublikasýnýn tarixi vä milli

mädäniyyäti ilä yaxýndan tanýþ olmaqdýr.

Säfär çärçiväsindä qonaqlar Nax-

çývan Türk Liseyinin dä qonaðý olub-

lar. Naxçývan Türk Liseylärinin baþ

direktoru Murat Çapan liseyin fäaliy-

yäti vä uðurlarý haqqýnda qonaqlara

ätraflý mälumat verib. Yaradýlmýþ tä-

lim-tädris mühitindän mämnun ol-

duqlarýný bildirän qonaqlar þagirdä vä

müällimlärä gäläcäk iþlärindä uðurlar

diläyiblär. Qonaqlar hämçinin liseyin

täþkil etdiyi maraqlý tädbirdä dä iþti-

rak ediblär. Bu tädbirdä xüsusi qabi-

liyyätläri ilä seçilän lisey þagirdlärinin

söylädikläri þeirlär, ifa etdikläri mah-

nýlar qonaqlar täräfindän härarätlä

qarþýlanýb. Tädbirdä hämçinin Xarici

Ýþlär Nazirliyi Naxçývan Muxtar Res-

publikasý nümayändäliyi, iþadamlarý

vä dövlät räsmiläri dä iþtirak ediblär.

MAZLUM ATÝK

NAXÇIVAN


“Vätändaþlarýn þikayätlärinä

fövqäladä hal kimi baxýlacaq”

Ankarada rässamlarýmýzýn särgisi açýlýb 

Ähalinin sosial 

müdafiäsi naziri 

FÜZULÝ ÄLÄKBÄROV

“Qäläbä meydaný”nýn yenidän qurulmasý davam etdirilir  

Qäläbä meydaný


03

GÜNDÄM

5-7  FEVRAL 2011 



ZAMAN

DÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV

1

Pakistanýn Azärbaycandaký säfiri



Äbdül Hämid “5 fevral - Käþmir

Xalqýna Dästäk Günü münasibäti ilä

Azärbaycan jurnalistläri üçün mätbuat

konfransý keçirib. Konfransda äsasän

Käþmir münaqiþäsinin tarixindän daný-

þan diplomat Azärbaycanýn problemlä-

rinä dä toxunub. Pakistan-Azärbaycan

älaqälärinin çox yüksäk säviyyädä oldu-

ðunu deyän säfir Äbdül Hämid Daðlýq

Qarabað münaqiþäsi ilä Käþmir proble-

mini müqayisä edib vä bu münaqiþälär-

dä paralellär vä oxþarlýqlarýn olduðunu

qeyd edib. Diplomat mähz Daðlýq Qara-

bað problemin görä ölkäsinin Ermänis-

taný dövlät kimi tanýmadýðýný vurðula-

yýb: “Daðlýq Qarabað münaqiþäsi ilä

baðlý BMT Tählükäsizlik Þurasýnda ilk

qätnamä qäbul olunarkän Pakistan Täh-

lükäsizlik Þurasýnýn müväqqäti üzvü ki-

mi bu orqana sädrlik edib vä hämin sä-

nädin qäbulunda näinki Azärbaycaný

dästäkläyib, hätta lobbiçilik dä edib. O

ki, qaldý Ermänistanla münasibätlärä,

biz dünyanýn elä ölkäsiyik ki, Ermänsita-

ný dövlät kimi tanýmamýþýq. Ermänistan

bizä müracät edändä ki, bizim sizlä nä

problemimiz var, näyä görä bizi ölkä ki-

mi tanýmamýsýnýz? Biz konkret cavab

verdik ki, bizim bir problemimiz var, o

da Daðlýq Qarabað mäsäläsidir. Onu

häll edin, sizi tanýyaq. Beynälxalq hüqu-

qun täläblärinä açýq-aþkar ämäl etmä-

yän, digär ölkänin ärazisini iþðal etmiþ

dövlät Pakistanýn dostu ola bilmäz”.



Pakistan säfiri: “Biz Qarabað 

probleminä görä Ermänistaný 

dövlät kimi tanýmýrýq”

1

Ýsveç azärbaycanlýlarý



Konqresi (ÝAK) Ýranýn Ýs-

veçdäki säfirliyinä etiraz mäktu-

bu ünvanlayýb. ÝAK-dan

“Trend”ä verilän mälumata gö-

rä, etiraz mäktubunda Ýrandan

Azärbaycan dövlätinä qarþý çý-

xýþlarýn dayandýrýlmasý vä Azär-

baycan torpaqlarýný iþðal edän

Ermänistaný dästäklämäkdän äl

çäkilmäsi täläb edilir.

Etiraz mäktubunda son

dövrlärdä müäyyän siyasi qrup-

larýn Azärbaycanýn daxili iþläri-

nä qarýþmasý vä dövlätçiliyimiz

äleyhinä täbliðat aparmasý,

hämçinin Ýranýn “Sähär-2” tele-

kanalýnýn müntäzäm olaraq an-

tiazärbaycan siyasätini nümayiþ

etdirän reportajlar yayýmlamasý

vä Ýran räsmilärinin DAK nü-

mayändäliyinin iþðalçý Ermänis-

tan rejimi ilä Ýran arasýnda

ämäkdaþlýða dair müraciätinä

cavab olaraq, nümayändäliyin

ünvanýna tähqirlär yaðdýrmasý

ilä baðlý narahatlýq ifadä olunur.

Mäktubda bildirilir ki, ÝAK

Ýranda yaþayan 30 milyon azär-

baycanlýnýn öz ana dilindä tähsil

almaq vä milli däyärlärini mü-

dafiä etmäk imkanlarýndan

mährum olmasýna qarþýdýr.

“Azärbaycan vä Ýraný bir-bi-

rinä tarixi, mädäni vä dini äla-

qälär, uzun müddät davam

edän qonþuluq münasibätläri

baðlayýr. Regionda ermäni täca-

vüzkarlýðýna son qoymaq vä

ärazi bütövlüyünü bärpa etmäk

üçün Azärbaycan xalqýnýn mü-

barizäsinin getdiyi bir dönämdä

bu cür täbliðatýn aparýlmasý bi-

zim qardaþlýðýmýza vä qonþuluq

münasibätlärimizä kölgä salýr”,

- etiraz mäktubunda qeyd olu-

nur.


Ýranýn vä Azärbaycanýn Ýs-

lam Konfransý Täþkialtýnýn

(ÝKT) üzvü olmalarýný xatýrla-

dan ÝAK bu qurumun Ermänis-

tanla münaqiþä väziyyätindä

olan Azärbaycaný birmänalý

olaraq dästäklädiyini, iþðal

olunmuþ ärazilärdä islam irsi-

nin daðýdýlmasýný pislädiyinä

diqqät çäkäräk Azärbaycanýn

tarixi torpaqlarýnýn ädalätsiz iþ-

ðalýna son qoyulmasý, azärbay-

canlý qaçqýn vä mäcburi köç-

künlärin öz doðma yurdlarýna

qayýtmasý iþindä Ýranýn da

Azärbaycaný dästäklämäli oldu-

ðunu vurðulayýr.

Mäktubda ÝAK Ýran rähbär-

liyindän Azärbaycan ictimaiyyä-

tinä qarþý dövlätimizin müstä-

qillik vä stabilliyinä xäläl gätirän

hücumlarý dayandýrmaq, iþðalçý

Ermänistan rejimini dästäklä-

mämäk vä müsälman hämräyli-

yinä sadiq qalaraq onunla ticarät

vä iqtisadi ämäkdaþlýðý särtläþ-

dirmäk, Ýranýn kütlävi informa-

siya vasitälärindä antiazärbay-

can täbliðatýna son qoyulmasýný,

Ýranda yaþayan azärbaycanlýlara

qarþý äsas insan hüquq vä azad-

lýqlarýnýn pozulmasýnýn dayan-

dýrýlmasýný vä onlara öz ana di-

lindä tähsil almaq, o cümlädän

mädäni , ictimai fäaliyyätlä mäþ-

ðul olmaq azadlýðý verilmäsini

täläb edir.

Täläblärinin yerinä yetiril-

mäyäcäyi täqdirdä ÝAK-ýn etiraz

kampaniyasýný davam etdiräcäyi

vä Ýsveç ictimaiyyätinin dä diq-

qätini Ýrandaký azärbaycanlýlarýn

hüquqlarýnýn tanýnmasý mäsälä-

sinä cälb edäcäyi bildirilir.

Xatýrladaq ki, ÝAK Ýsveçin 9

þähärindä 16 täþkilatý birläþdirir.

Ýsveç azärbaycanlýlarý Ýrana etiraz edir

ÄVVÄLÝ BÝRÝNCÝ SÄHÝFÄDÄ

1

Ermänistan parlamen-



tinin “Ýrs” fraksiyasýn-

dan olan deputatý Larisa Ala-

verdiyan isä alt komitänin

bärpa olunmasýný ciddi pro-

tokol pozuntusu adlandýrýb:

“Bu komissiyanýn iþi o qädär

siyasiläþdirilib ki, hatta Minsk

Qrupu da onun bärpasýna

mänfi reaksiya verib. Azär-

baycanlý deputatlar bizimki-

lärdän färqli olaraq AÞ PA-da

çox mähsuldar iþläyirlär. Alt

komissiyanýn yenidän canla-

dýrýlmasý Azärbaycanýn yalan

üzärindä qurulmuþ siyasäti-

nin näticäsidir. Täässüf ki, biz

bu siyasäti axýra qädär qiy-

mätländirä bilmirik”. deputat

düþünür ki, alt komissiyanýn

iþinin qarþýsýný almaq hälä dä

gec deyil. Bunun üçün Ermä-

nistan nümayändä heyäti AÞ

PA rähbärliyinä mäktub gön-

därmäli, alt komissiyanýn fä-

aliyyätinin äleyhinä olduqla-

rýný äsaslandýrmalý vä AÞ PA-

nýn qärarýna yenidän baxýl-

masýný täklif etmälidir. 

AÞ PA-nýn qärarý Ermänistaný täþviþä salýb

Elmar Mämmädyarov

Almaniyaya gedib

1

Azärbaycanýn xarici iþlär naziri Elmar Mäm-



mädyarov 47-ci Münhen tählükäsizlik konf-

ransýnda iþtirak etmäk üçün Almaniyaya gedib. Bu

barädä APA-ya Xarici Ýþlär Nazirliyinin mätbuat

xidmätinin rähbäri Elxan Poluxov mälumat verib.

47-ci Münhen tählükäsizlik konfransý fevralýn

6-däk davam edäcäk. Konfransda 12 dövlät baþçý-

sý, 36 xarici iþlär vä müdafiä naziri, 350 yüksäk vä-

zifäli mämur, 70-dän artýq nümayändä heyäti,

parlamentar, ekspert vä jurnalistlär iþtirak edä-

cäklär. Ýþtirakçýlar qlobal maliyyä böhranýnýn sta-

billiyä vä beynälxalq tählükäsizliyä täsiri, nüvä si-

lahýnýn yayýlmasýnýn qarþýsýný almaq, kibercinayät-

karlýq, tählükäsizlik sahäsindä qlobal vä regional

çaðýrýþlar, Äfqanýstanda situasiyanýn inkiþafý, äf-

qan probleminin siyasi häll perspektivläri, Misirdä

son durum vä äräb ölkälärindä demokratik härä-

kat ätrafýnda müzakirälär aparacaqlar.

Diasporumuz Sumqayýt 

häqiqätlärini konqresmenlärä

çatdýrmaða çalýþýr

1

ABÞ azärbaycanlýlarý növbäti kampaniyaya



baþlayaraq 1988-ci il hadisäläri barädä häqi-

qäti çatdýrmaq üçün ABÞ mediasýna vä Konqres

üzvlärinä mäktub göndärirlär. APA-nýn Vaþinqton

bürosunun mälumatýna görä, mäktublarda bildiri-

lir ki, “täässüf ki, ermänilär 23 ildir ki, Sumqayýt

hadisäläri barädä tährifedici vä saxtalaþdýrýcý täb-

liðat aparýrlar vä bu täbliðatýn proaktiv cavabýný

vermäk vacibdir”. 

Mäktublarda mäqsäd ABÞ mediasýný vä siya-

sätçilärini 1988-ci il fevralýn 28-dä Sumqayýt þähä-

rindä baþ vermiþ faciäli hadisälär barädä mälu-

matlandýrmaqdýr: “O dövrün qeyri-sabitliyini, Qaf-

qaz regionundaký müräkkäblikläri anlamaq üçün

häqiqäti üzä çýxarmaq vacibdir. Ýcmalar arasýnda

münasibätlärin necä sürätlä pisläþdiyini, onlardan

birinin täcavüzkarlýðý vä expansionist häräkätläri-

nin torpaqlarýn iþðalý vä etnik tämizlämä ilä näti-

cäländiyini izah etmäk lazýmdýr”. 

Mäktubda bildirilir ki, “Sumqayýt talanlarý”

SSRÝ-nin süqutuna yaxýn “yenidänqurma” dövrün-

dä Azärbaycanýn sänaye þähäri - iqtisadi depressi-

yada olan vä yoxsulluðun baþ alýb getdiyi Sumqa-

yýtda 1988-ci il fevralýn 28-dä baþ verän hadisälä-

rä äsaslanýr: “Räsmi mälumatlara görä, uðursuz

täxribatlar näticäsindä 32 adam (26 ermäni, 6

azärbaycanlý) öldürülüb, çoxlu adam yaralanýb,

vandalizm vä talan näticäsindä þäxsi vä dövlät

ämlakýna ziyan däyib”.

Ermänilär bizim ärazilärdä

härbi tälimlärä baþlayýblar

1

Ermänistan Silahlý Qüvväläri dünändän



baþlayaraq, Azärbaycanýn iþðal olunmuþ

ärazilärindä härbi tälimlärä baþlayýblar.

APA-nýn Qarabað bürosunun xäbärinä gö-

rä, tälimlärin keçmiþ Aðdärä rayonunun iþðal al-

týnda olan “3 saylý sovxoz” adlanan ärazisindä

keçirildiyi bildirilir. Hazýrda hämin istiqamätdä,

Tärtär rayonunun bir çox yaþayýþ mäntäqälärin-

dä güclü partlayýþ säsläri eþidilir. Geniþmiqyaslý

tälimlärdä avtomat, pulemyot, iri çaplý silahlar,

eyni zamanda artilleriya qurðularýndan istifadä

edildiyi ehtimal olunur.




Поделитесь с Вашими друзьями:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©www.azkurs.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə